Jääronimise KKK

Anname allpool mõned vastused jääronimise kohta esitatud küsimustele.

Miks jääronimine?

Jääronimine oli ja on ekstreemspordi üks tippaladest. Jääseina vallutamine annab võimsa eneseületamise tunde. Algusaegadel oli jääronimine vaid kõvade meeste mängumaa, siis aktiivsete harrastajate uhkus. Täna oleme jääronimise toonud kõikide huvilisteni. Jääronimine on füüsiliselt kergem kui kaljuronimine ning emotsionaalselt rohkem pakkuv.

Mis on jääronimine?

Jääronimine on järskude või isegi püstloodis (näiteks kosk) jäätunud seinade ületamine. Vältimatud abivahendid selleks on kassid ning kirkad või fifii. Jääronimine oli algselt osa alpinismist. Tänapäeval on sellest välja kasvanud eraldi harrastus. Võistlusi viiakse läbi nii looduslikel kui ka kunstlikel seintel. Levinumaid on ülaltjulgestusega kiirusronimine, kuid kõige huvitavam on meie arvates vahelduvjulgestusega paarisronimine.

Kas jääronimine on ohtlik?

Jääronimine on ekstreemne harrastus. Õnneks on võimalik teadliku tegutsemisega suurem osa ohtudest maandada. Ennekõike sõltuvad jääronimisel varitsevad ohud ronitavast marsruudist. Pakume Sinule ronimiseks suhteliselt lühikesi, kuni 15 meetri kõrguseid marsruute.

Kuidas on minu turvalisus tagatud?

Algaja ronija on seinal julgestatud ülaltjulgestusega. Köie tugevus on piisav kümnekordse inimese raskuse kandmiseks. Lisaks on köis löögiulatuses kaitstud, et vältida köie juhuslikku vigastamist kirkaga. Kogu ronimistegevuse juures kasutatakse ainult rahvusvaheliselt sertifitseeritud varustust. Iga ronija ja julgestaja kannab kiivrit. Giidid, kes jääronimist juhendavad on kogemustega mägimatkajad ning oskavad ohtudest hoiatada.

Millised on siiski põhilised vigastused mida võib saada?

Kuna kirkad ning kassid on teravad esemed, siis on peamine risk, et nendega vigastatakse ennast või kaaslast. Suurim on see risk siledal maal pulli tehes. Seega ära mängi kirkaga!

Millised piirangud seab üritusele ilm?

Jääronimiseks peab olema jääd. Kui jää on olemas, saab iga ilmaga ronitud. Jää ei teki ega sula kunagi hetkega. Seega teame alati piisavalt ette, kas jääolud on ronimiseks piisavad või ei ole. Külm ilm ning lumesadu teevad ronimise veelgi kihvtimaks. Vihmasadu võib teha ronimisest suurema katsumuse, kuid tehniliselt see siiski probleeme ei tekita.

Kas mul peavad olema väga tugevad käed?

On levinud valearusaam, et ronitakse kätega. Tegelikult ronitakse jalgadega. Kätega hoitakse end tasakaalus ning jalgadega tõugatakse keha ülespoole. Kui kõrvale jätta mõningad pisiasjad, siis nii lihtne see ongi!

Milleks jääronimine sobib?

See sobib inimestele, kes soovivad teha midagi erilist, kuid on suhteliselt kiire päevaplaaniga. Jääronimine arendab, pakub ohtralt adrenaliini ning eneseületamist. Lisaks on mõnus sõpradega ja kolleegidega koos aega veeta.

Mis vahe on looduslikul jääl, tehisjääl ja kunstjääl?

Ronimisjää tekib loodusliku protsessi tulemusena näiteks pankrannikul. Tehisjää on looduslik jää, kuid torn ja süsteem jää tekkeks on spetsiaalselt ehitatud. Tehisjää torni näed loodetavasti Nelijärvel. Kunstjää on jää imitatsioon, milleks kasutame vahtplasti. Ronimistehnika on sama, kuid kunstjää ei vaja miinustemperatuure.

Lisainformatsiooni saamiseks kirjuta jolos@jolos.ee