Uisumatka KKK

Siin leiate informatsiooni uisumatkade kohta küsimuste-vastuste vormis.

Uisumatkad on tihtipeale bronniga? Aga kui jääd harva on, kas siis tasub bronnida?

Emotsioon uisumatkast on niivõrd tugev, et tasub broneerimisega riskida. Punktid, et mida tasub meeles pidada uisumatka broneerimisel on:

• Uisutama tulles arvesta, et võib osutuda vajalikuks autodega liikumine parimasse uisukohta.
• Teatame täpse kohtumispaiga üks päev enne matka. Kui see on liiga kaugel, saame asendada uisumatka suusa- või lumekingamatkaga lähedamal toimuvaga.

Millises vanuses lapsed saab kaasa võtta ja milline on väikseim jalanumber, kuhu teie uisud alla passivad?

Kogemus näitab, et vanuses 13-14 aastat ollakse valmis juba uisumatkal kaasa lööma. Samas on olnud matkal sportlikke  11 aasta vanuseid lapsi, kes suudavad vanematega väga hästi sammu pidada ja neid edestadagi. Arvestada tuleb ka seda, et pikk matk võib lapsele igav tunduda, siis tuleb valmis olla marsruuti vastavalt tema soovidele muutma. Kindlasti tuleb laste osalemisest instruktorit eelnevalt teavitada. Ilma vanemateta ootame matkale alates kaheksateistkümnendast eluaastast (välja arvatud spetsiaalsed klassimatkad). Uisud saame alla alates jalanumbrist 35. Natuke nikerdades ka väiksemale.

Kas kaks inimest võivad panna oma riided uisumatkal ühte seljakotti?

Võivad, aga me ei soovita seda. Seljakotil on mitmeid funktsioone, muuhulgas väldib ta jää purunemisel uisutaja vajumist tervenisti läbi jää. Kui kaks inimest panevad varuriided ühte seljakotti, siis muutub seljakott ühel väga raskeks ning teine peab seljakoti asemel kandma päästevesti (va spetsiaalselt ettevalmistatud marsruutidel). Hea oleks, kui igaühel on korralik seljakott, kus on täiskomplekt varuriideid (va saapad). Sobiv seljakott on umbes 50 liitrine.

Kas ma pean oskama uisutada, et uisumatkal osaleda?

Ei pea. Enne uisumatkale minemist viiakse läbi lühikene instruktaaz. Kui oskad suusatada, siis õpid uisutamise kiirelt ära.

Kas matkauisutamine sobib kõigile?

Uisumatkamine on füüsiline tegevus ja eeldab, et osaleja füüsiline vorm on vähemalt keskpärane. Oleme teinud kõik selleks, et võimalikult paljud saaksid kenasti uisutatud, aga alati see ei õnnestu. Aastatega on järeldunud, et esineb väike protsent inimesi, kes ei saa mingil põhjusel uisutamisega hakkama. Kui matkast ikka osa võtta ei saa, siis me ka raha ei võta.

Kui kiiresti uisumatkal liigutakse?

Hea jää korral küündivad kiirused 20 kilomeetrini tunnis! Keskmine matkakiirus jääb siiski 10 kilomeetrit tunnis kanti.

Milline on jääle minnes korralik varustus?

• Jäänaasklid jääaugust väljaronimiseks.
• Jääpiik jää testimiseks.
• Seljakott koos veekindlalt pakitud varuriietega. Tagab ka ujuvust.
• Viskeköis.
• Sõber – üksi jääle ei minda.
• Uisud.
• Soovituslikult põlvekaitsed – merejääl võib tulla ette üllatusi.
• Suusakepid.
• Korralik riietus.

Põhiosa sellest varustusest saad teenuspakkujalt. Seljakott peab endal kaasas olema.

Milliseid jalatseid tasuks kasutada uisutades?

Parim variant on tugev matkajalats. Sellises ei hakka jalal külm ning ta hoiab jalga tugevalt uisul paigal. Matkasaabas on korraliku jäiga tallaga ning kindlasti nööridega. Lukuga pehme tallaga jalanõu ei ole matkasaabas.

• Paremuselt esimesele väga lähedane on vanem suusasaabas. Uued suusasaapad (SNS, NNN) vajavad spetsiaalset klambrit. Vanad “kukekad” lähevad ilusti uisukinnitustesse sisse ja püsivad väga hästi. Vana suusasaabas on uisul hea ning vajadusel saab sellega ka käia. Eriti hea on teada-tuntud must seanahast kukekas.
• SNS profiiliga suusasaapad. Kui sul on olemas korralikud SNS profiiliga suusasaapad siis võid need kaasa haarata, saad suurema vaevata uisud alla. Selleks on spetsiaalse klambriga uisud. SNS klambritega uiskude hulk on piiratud. Enne matka uuri giidilt nende saadavust. Arvesta ka, et igal uisumatkal on ka väike jalgsimatk sees. Sellisel juhul vajad arvatavasti lisasaapaid kõndimiseks.

Väga halb on uisutada järgmistes jalanõudes:

• Spordijalatsid – ketsid, tossud jne.
• Igasugused pehme tallaga kingad.
• Sussid.
• Need sinised kilest jalanõud, mida haiglas kasutatakse;)

Muide – matkauisutamiseks ei pea saabas olema kõrge (vrd. hokiuisk). Kui oled näinud kiiruisutamist, siis arvatavasti tead, et uisusaapad on madalad. Ka võistlemiseks mõeldud rulluisusaapad on üsna madalad. Kõrgusest olulisem on jäik tald.

Kui uisutama tuled ja midagi jalga panna ei ole, saad teenuspakkujalt hädapärast sobiva jalatsi.

Kas uisumatkamine on eluohtlik, kuna jää võib murduda?

Uisumatkamisel esinevad ohud, millele ei saa vaadata läbi sõrmede. Õigesti harrastades ei ole uisumatkamine eluohtlik. Järgida tuleb paari lihtsat juhist – jääle mine alati mitmekesi, võta kaasa korralikud jäänaasklid, varuriided paki veekindlalt, ning söö ja joo tublisti. Tea jää umbkaudset paksust! Järgmine uisumatk võib olla seiklus, mida meenutad aastaid. Muide, praguderikas kevadjää on tunduvalt ohtlikum kui ühtlane sügisene jää.

Millised on peamised ohud uisumatkal?

Kukkumine jääle ja sellest tulenevad vigastused.

Merejää ei ole täiesti sile, seega uisutamisel tuleb arvestada võimalike ebatasasustega:

• Kühmud jääl, mis on tekkinud kalameeste aukudest, jääpragudest ja teisel viisil jääle pääsenud veest.
• Kahekordne jääkiht, mis on tekkinud jääle pääsenud veest – pealmisest õhukesest kihist võib uisk läbi vajuda ning kinni jääda.
• Tuisanud lumehanged, millesse uisk kinni võtab.
• Jääs peituvad pillirootükid jm., mis võib uisku pidurdada.

Matkauisk on stabiilne ning uisukepp aitab tasakaalu hoida. Kogemus näitab, et kukkumised esinevad pigem siis, kui tuntakse end uiskudel juba vabalt.

Põlve ja küünarnukikaitsete ning ka kiivri kasutamine on hea idee ning aitavad kukkumisel saadavat valu ennetada.

Jää purunemine uisutaja raskuse all ja sellest tulenev alajahtumine.

Uisutades jätta eelnevaga piisav vahe, et saaksid igas olukorras pidurdada – ka siis kui üllatuslikult jää puruneb. Jääpeatuste ajal hoia samuti kaaslastega mõnemeetrist vahet, et mitte koos ujuma sattuda.

Jää purunemisel tegutse nii:

• Kukkumisel käed näo ette ja küünarnukid laiali.
• Rahune, pööra ümber tulekusuunda.
• Aseta matkakepp või uisukepid enda ette jääle risti.
• Haara jäänaasklid ning löö nad jäässe kepist kaugemal.
• Ujumisliigutusega löö jalad pinnale.
• Tõmba end jäänaasklitest jääle, jalgadega ujumisliigutusi tehes.
• Kui jää murdub su raskuse all, jätka ronimist samas suunas.

Giidiga matkal on giidil olemas alati ka lisapäästevahendina viskeköis, millega grupp saab aidata vettesattunut välja tõmmata.

Peale „ujumaskäiku“ tuleb kiirelt otsustada, kas on võimalik varjulisse kohta minna riideid vahetama või vahetada kaaslaste abiga riided jääl olles. Märgade jalatsite sisse aitab panna ka soojad sokid ning kilekotid sokkide märgumist ära hoidma. Soe jook „ujumaskäinule“ on hädavajalik.

Kuidas saab teada jää paksust?

Kõige kindlam viis jää paksuse kindlakstegemiseks on sellesse auk puurida ning jää paksust mõõta. Ka kalamehed on heaks allikaks jää paksuse hindamisel. Kogenud matkaja saab kasutada ka spetsiaalse teravikuga jääkeppi, millega siis kogemuse põhjal vastu jääd lüües jää paksust hinnata saab. Jääkepp aitab hinnata ka teist väga olulist jää omadust – tugevust.  Jääkepp on vajalik igal grupil (seega võiks igas grupis olla kogenum jäämatkaja), sest jää paksus ja tugevus võib piirkonniti erineda.

Kas matkauisutamine on seesama mis kiiruisutamine?

Uisumatkamine ei ole kiiruisutamine. Uisumatkaja ei uisuta mitte selleks et kedagi võita, vaid mõnusalt loodust nautida. Kui jää tugevus ei ole piisav, võtab uisumatkaja uisud alt ja möödub ohukohtadest kaldal. Uisumatkal ei ole põhiline kiirus vaid nauding. Samas matkauiskudega liikumine on kiire ja kerge. Uisumatkaja ei aja endale siledat rada sisse vaid tuleb toime sellega, mis loodus ette paneb.

Rootsis ja Soomes on matkauisutamiseks head võimalused.

Eestis on aga sobivat jääd ju harva?

Soome ja Rootsi matkauisutamine muidugi sobib. Lisaks sobib ta väga hästi ka Eestisse. Kuna Soomes on tavaliselt lund rohkem kui Eestis on tihtipeale parimad uisumatka piirkonnad just Lääne-Eesti saartel. Eesti uisuhooaeg kestab tavaliselt jaanuari algusest kuni märtsi keskpaigani. Jaanuari alguses on uisutamiseks sobivad järved, seejärel lähevad matkajad merele.

Uisutades vist matkadistantse ikka ei läbi?

Nõustun, et nädalaks vast uiskudega merele minna ei viitsi. Aga paari – kolmepäevased retked on väga sobivad. Ööbida saab nii turismitaludes (mis talvel on suhteliselt tühjad ja väga soodsad) või siis telgis. Õigesti pakitud keskmise raskusega seljakott uisutamist ei sega. Eestis on väga mõnusad piirkonnad eri pikkusega matkade tegemiseks.

Kas uisuvarustus on kallis?

Matkauisud kipuvad olema kallimad Hiinas toodetud hokiuiskudest, korralik varustus kestab aga kaua ning on oma hinna vääriline. Ala alustamiseks tasub osa võtta mõnest giidiga matkast, kus saab uisud ära proovida. Uisuvarustuse hinnad: uisupaar matkasaapa alla kinnitatavad – alates 1200 kr, jäänaasklid ca 200 kr, uisutamiskepid ca 400 kr, veekindel kott seljakotti ca 400 kr. Lisaks korralikud matkasaapad, riietus ja seljakott.

Allikas: 360.ee Eric Hints

Lisainformatsiooni saamiseks kirjuta jolos@jolos.ee